Reede, 11. november 2016

Holistilisest ettevõtlusest räägitakse Eestis juba mitu aastat. Mina hakkasin oma koolituste jaoks seda teemat ettevalmistama 6 aastat tagasi ja 4 aastat tagasi prkatiseerima. Miks ma just 2012 aasta lõppu pean selle alguseks? See oli umbes täpselt Maiade kalendri järgi Maailma lõpp, 19.12.12 ning minu jaoks saabus kahe minu ettevõtte krahh (1 firmal sisuline pankrot ja teisel ilmnesid tohutud võlad tänu ühele omanikule) kahe-päevaste vahedega täpselt sellel ajal.
Praegu on sellest lihtne ja kerge rääkida, kuid tol hetkel oli see minu jaoks holistilise ettevõtlusega praktiseerimise ekstreemne algus. Nii päris krahhi alguses kui ka lõpuni välja pidin tõesti kasutama kogu oma vaimujõudu ja varasemaid vaimsete praktikate kogemusi, et mitte süüdistada iseennast ja oma partnereid. Kordasin endale, et ainult positiivses, toetavas õhkkonnas leiame väljapääsu. Tegeliult kestis sisuliselt pankrotis ettevõtte "välja tõmbamine" aega ei vähem ega rohkem kui kolm aastat. Loomulikult ei tulnud me sellest välja ainult vaimujõu abil, vaid sinna läks palju teistes firmades teenitust, mõni perekonna kinnistu ja ka sõpradelt laenatud raha oli väga kriitilistel hetkedel suureks toeks. Kuid tänaseks on kõigile võlausaldajatele raha tagasi makstud ja kui hästi läheb, siis saame ka kinnstu müügist küllaltki suure osa oma "musta pankroti auku" loobitud rahast tagasi. Minu jaoks tundub kummastav, kui täiesti tõsimeeli räägitakse, et pankrot on normaalne osa ettevõtlusest. Teiste sõnadega, tünni tegemine kellegile on ok. Mina sain 2012.aastal aru, et minu jaoks ei ole. Kuid oluord, kus võlgasid on  300 000 EUR  ja mitte ühtegi sissetuleku allikat, õpid leidlikkust, saad aru kui suur roll on vaimsel toel ettevõtluses, kuidas lõpuks taandub kõik inimeste vahelistele suhetele ja seda olukorda mõistes ja sellest õppides  tulid ka ootamatult positiivsed lahendused.
Kõigest sellest, mida olen ise kogenud, kuulnud, teistelt hea sisemise kontaktiga ettevõtjatelt, kavatsen jagade teiega minu kallid blogi lugejad ka edaspidi.
Sära ja julgust teile,
Karin
 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar